Facebook
Twitter
YouTube
  • KouluTurvaa
  • Koolikiusamine
    • Vanemad
    • 10 Küsimust
  • Tugi
  • Aktuaalne
  • Kirjastaja
    • Kontakt
  • Telli Infoleht

Vanemad

Koolikiusamise ohvriks langenud laps ei pruugi vanematele kiusamisest rääkida. Teema võib olla lapsele raske ja häbistav. Kui last kiusatakse koolis, tuleb olukorda viivitamatult sekkuda. Kiusamise ohvri võib sageli ära tunda järgmistest märkidest:

Laps ei taha kooli minna, isegi koolipäeva hommikul ärkamine on raske. Põhjuseks võib olla, et teda ootab ees järjekordne ebameeldiv päev. Koolis kiusatakse ja laps on masendunud.

Lapses võivad kiusamisest põhjustatud vaevused avalduda mitmel moel. Ta võib nutta, olla pahas tujus või ebaharilikult eemalehoidev ja kaitseseisundisse tõmbunud. Kui tekib kahtlus, et last võidakse koolis kiusata, vestle kõigepealt tema endaga. Ebaharilik käitumine võib viidata koolikiusamisele. Laps ise ei pruugi seda tingimata tunnistada. Seetõttu tasuks kahtluse tekkimise korral vestelda ka lapse sõprade ja koolipersonaliga.

Koolikiusamine võib olla füüsiline. Seetõttu tuleks kahtluse korral uurida lapse riideid. Kukkumis- või rebimisjäljed võivad viidata kiusamisele. Füüsilise kiusamisega seoses võidakse ka juukseid laiguti välja tõmmata. Mitmesugused sinikad ja löögijäljed võivad samuti viidata koolikiusamisele.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse kooliasjadele. Kiusajad võivad rikkuda või varastada lapse asju ja rõivaid. Laps võib vältida uute rõivaesemete koolis kandmist, kuna kardab, et need saavad kiusamisega seoses rikutud.

Kiusamine võib ilmneda ka sellest, et laps ängistusest oksendab, ei saa öösiti und ja märgab voodit.

Kuidas tuleks tegutseda?

Koolikiusamise tundemärgid jäävad sageli tõlgendamise küsimuseks. Kuid kahtluse tekkimise korral tuleb asja igal juhul otsekohe uurida. Esimene samm on lapsega vestlemine. Lapselt tuleb esmalt ettevaatlikult küsitledes teada saada, mis täpsemalt koolis toimus. Lase lapsel rahulikult rääkida, ära kiirusta teda tagant ja vajaduse korral esita täiendavaid küsimusi. Kui lapse jutustuses on lünki või saad tema kehakeele põhjal aru, et ta jätab midagi rääkimata, esita selle kohta otsene küsimus. Näita lapsele, et sa toetad teda ja tahad aidata. Lase tal aru saada, et koolikiusamine tuleb alati välja selgitada ja et kiusamise põhjus ei ole temas. Püüa vestelda lapse sõprade ja kooli personaliga. Anna koolile teada, et sul on põhjust kahelda sinu lapse koolikiusamises.

Veendu, et õpetaja suhtub probleemi tõsiselt

Kui õpetaja püüab olukorda mahendada või vastutusest kõrvale põigelda, mine koolijuhi jutule. Vajaduse korral võid asjast teada anda ka haridusametnikele – juhul, kui kooli töötajad ei suhtu olukorda piisava tõsidusega.

Vajaduse korral otsi professionaalset abi

Füüsiline koolikiusamine võib lapsesse jälgi jätta. Kui märkad, et lapsel on verevalumeid või muid muljumishaavu, mine temaga perearsti juurde läbivaatusele ja küsi kindlasti kaasa asjakohane arsti hinnang. Kui olukord seda nõuab, taotle oma lapsele psühholoogilist nõustamist. On oluline, et sinu laps saaks abi ka siis, kui koolikiusamisele on juba piir pandud.

Kui kiusajad kasutavad vägivalda, esita kuriteoavaldus

Koolikiusajad võivad kasutada ka vägivalda. Kui sinu laps on koolikiusamisega seoses üle elanud vägivallaakti, esita selle kohta politseile kuriteoavaldus. Võimalik, et last on pekstud. Kuriteoavaldus tuleks teha ka tahtliku või asjaolude käigus tekkinud tõsise kehavigastuse kohta, mille laps võib olla saanud seoses koolikiusamisega.

Toeta oma last pidevalt

Kui koolikiusamisele on piir pandud, jätka sellegipoolest oma lapse jälgimist ja toetamist. Koolikiusamine võib ka pärast pausi uuesti hoogu võtta. Sellisel juhul tehakse koolikiusamise ennetustööd sinu lapse koolis lohakalt või ei ole kiusaja oma tegude tulemustest veel täielikult aru saanud. Veendu, et sinu lapse klassikaaslased ja õpetajad mõistavad, kui tõsine probleem koolikiusamine on.

Tere tulemast kiusamisvastasesse meeskonda, aitame kiusataval abi leida!

TELLI INFOLEHT

Kirjastaja

Timeimage Oy

Klienditeenindus
040 6636788
Tugitelefon
040 6822433

E-N 11–14

KouluTurvaa

Kouluturvaa eesmärk on algatada diskussioone ja äratada tähelepanu koolides toimuva koolikiusamise ja sellega kaasnevate ilmingute suhtes. Tahame esile tuua koolikiusamisega seotud probleemid ja koolikiusamist Soome koolides ohjeldada.

Jälgi meid sotsiaalne võrgustik

Facebook
Twitter
YouTube

Copyright © 2015-2025 KouluTurvaa – All Rights Reserved.

KouluTurvaa ajakirja pressiteade 22.12.2024

Varem on meedias teatatud, et Konkurentsi- ja Tarbijakaitseamet (KKV) esitas kriminaalkaebuse KouluTurvaa ajakirja tegevuse kohta, väites, et ajakirja kohta esitati üle 1600 kaebuse. Tegelikkuses ei esitatud ühtegi kaebust; oli alla 900 pöördumise (enam kui 120 000 tellimusest, mis on alla 0,75% kõigist tellimustest) tarbijakaitseametile, ning kõik need lahendati KouluTurvaa ajakirja klienditeeninduse poolt hoolikalt.

Sündmused toimusid 2018. aastal. KKV poolt esitatud kriminaalkaebus ei edenenud siiski politseiuurimiseni ega ka 2019. aastal prokurör Otto Jämseni esitatud raskete süüdistuste ning Helsingi ringkonnakohtu kolme eelistungini kaugemale.

KouluTurvaa ajakirjaga seotud kriminaalasja algatasid mitme meeleheitel ajakirjaniku ja ka konkureeriva kirjastaja, nimelt Koulurauhaa ajakirja ja Tassuja Nassun taustajõudude (nimed avaldatakse hiljem) fabritseeritud ja väljamõeldud lood. Nende valede eesmärk oli mustata kogu KouluTurvaa ajakirja tegevust. Kahjuks päädis see sündmustejada lõpuks katsega süüdata põlema KouluTurvaa ajakirja vastutava isiku Antti Alastalo kodu. Juhtumi ajal viibisid kodus kolm alaealist ja neli täiskasvanut. (Lisa 1: Uurimisavaldus, politsei. Lisa 2: Video).

Eriprokurör Katri Veran loobus kõigist süüdistustest Antti Alastalo vastu 2024. aasta juulis, kuna puudusid tõenäolised põhjused ühegi kuriteo toimepanemise kahtluseks. (Lisa 3: Alastalo vastus süüdistustele).

Eriprokuröri otsus

Helsingi ringkonnakohtule (KO R 20/6788) ”Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku 1. peatüki § 12 lõike 1 punktist teatan, et võtan tagasi Helsingi ringkonnakohtus menetluses oleva kriminaalasja KO R 20/6788, mis on esitatud süüdistatava Antti Alastalo vastu. Saadaval olevate eeluurimismaterjalide põhjal ei ole eeluurimise käigus küsitud Alastalo lõplikku avaldust kahtlustatavana. Pärast süüdistuse esitamist esitas Alastalo fakte, mille põhjal ei olnud tõenäolisi põhjuseid kahtlustatava süü toetamiseks.”

Eriprokurör Katri Veran.

Lisa 1: Uurimisavaldus, politsei
Lisa 2: Video
Lisa 3: Alastalo vastus süüdistustele