Koolikiusamine

Koolikiusamisel on palju vorme. Kiusamine võib olla nähtav, või hoopis selline, mida ei ole võimalik esmapilgul näha ega kiusamisolukorrana tuvastada. Õpetajatele on kõige suuremaks väljakutseks hoolikalt varjatud kiusamisolukorrad, mida saab hõlmata näiteks mängudesse või igapäevasesse lävimisse. Lisaks koolile võib koolikiusamine toimuda näiteks Internetis, tekstsõnumite kaudu või väljaspool kooli. Allpool on siiski loetletud vaid enamlevinud kiusamise vormid.

NB! Kui tead, tunned või arvad, et kedagi kiusatakse, tuleks sellest kiusamise ohvriga vestelda ja anda talle teavet Kouluturvaa infolehe usaldustelefoni kohta.

Tõrjumine:
Tõrjumine on kiusamise väga levinud vorm. Koolikiusaja võib püüda kiusamise objekti üldisest eakaaslaste läbikäimisest tõrjuda. See võib olla otsene tõrjumine, kus kiusaja näiteks ei taha kiusatut endaga samasse rühma või meeskonda valida. Kuid tõrjumine võib olla ka kaudne. Kaudse tõrjumise puhul korraldab kiusaja asjad nii, et lõpptulemus on kiusatut eemale tõukav. Tõrjumisse sekkumine võib olla raske, eriti kaudse tõrjumise puhul.

Vägivald:
Vägivald on koolikiusamise kõige teravam ja tõsisem vorm, kuna vägivalla kaudu rikutakse indiviidi füüsilist isikupuutumatust. Kiusamine võib alata leebematest vormides nagu sõimamine ja halvustavate nimede andmine, tõrjumine ja veebikiusamine. Kui kiusamine jätkub, võib see eskaleeruda vägivallaks, näiteks peksmiseks. Kui kiusaja kasutab vägivalda, tuleb olukorda viivitamatult sekkuda. Meie usaldustelefonile on helistanud vägivalda kogenud kiusamisohvreid, kelle vägivallale allutatud olukorda ei ole sekkutud – need vägivallaaktid on toimunud paikades, kus koolipersonali lähedal ei olnud. Vägivalda märgatakse ja neis olukordades jääb kiusaja vahele, kuid mõistagi tahab ta oma tegevust salajas hoida ning otsib oma tegudeks sageli kõrvalisi kohti. Vägivalla tundemärgid on näiteks rikutud rõivad, muljumishaavad, verevalumid või ka laiguti väljakistud juuksed.