Kouluturvaa veebileht esitas meie tugitelefonis töötavatele psühholoogidele ja psühhoterapeutidele 10 põhiküsimust koolikiusamise teemal. Loodame, et vastustest on abi koolikiusamise märkamisel ja kiusatava abistamisel.
1. Kuidas vanemad võivad aru saada, et nende last koolis kiusatakse?
– Tunnuseks võib olla lapse muutunud käitumine.
– Laps võib kiusamist kaua varjata.
– Laps ei tunnista sageli kiusamist ega soovi sellest rääkida.
– Laps võib kiusamist pisendada, on ükskõikne ega soovi kooli teemal rääkida.
– Rahutus, masendus, ärritumine, isegi agressiivne käitumine võivad olla koolikiusamise märgid.
– Kooliga seonduvad hirmud ja lapse soovimatus kooli minna võivad samuti olla märgid.
– Motivatsiooni puudumine ja alla võimete õppimine on koolikiusamise tunnused.
– Lapsel võib olla seletamatu iiveldus, kõhuvalu, peavalu, unehäired, söömisprobleemid jne.
– Laps võib hakata endast ja oma heaolust mitte hoolima.
– Laps võib vajuda mõttesse ja arvata, et keegi ei hooli temast ega mõista teda.
– Vanem võiks küsida ka, millist abi laps sooviks, kui teda koolis kiusataks? Võiks esitada küsimusi ja vestelda, mida ta arvab koolikiusamisest ja kas seda tema koolis esineb. Võib ka küsida, milline on tavaliselt lapse koolipäev.
2. Kuidas õpetaja võib märgata koolikiusamist?
– Parim viis on küsida asja kohta lapselt endalt.
– Ebamugava olukorra tunnused on muuhulgas:
- rahutus
- eemale tõmbumine
- kurbus
- koolist puudumised
- sõprade puudumine
- ülesannete tegemata jätmine
– Õpetaja võib õpilaselt asja kohta küsida nelja silma all täiesti konfidentsiaalselt.
– Lapsed võivad karta ka õpetaja pöördumist vanemate poole, sest vanemad võivad pahaseks saada, et lapsega on probleeme.
– Õpetaja peaks usaldama oma intuitsiooni ja korraldama klassis kasvõi anonüümse küsitluse kiusamise esinemise kohta.
– Kooli ülesandeks on kiusamist märgata ja seda tunnistada. Igal koolil peaks olema tegevusmudel koolikiusamise korral.
– Klassiruumi seinal ja kooli avalikes ruumides peaks olema nähtaval info koolikiusamise kui kuriteo kohta.
3. Kuidas vanemad peaksid vestlema kiusatud lapsega?
– Vanemate ülesanne on last toetada ja aidata.
– Eriti oluline on rääkida sellest, kuidas laps tundis, et teda kiusatakse ja selgitada lapsele olukorda.
– Vanemad peaksid rõhutama, et nad on lapsele toeks.
– Vanemad küsitlevad ja kuulavad. Nad ei reageeri üle ega hakka süüdistama. Liiga tugev reaktsioon paneb lapse lukku, sest ta hakkab kartma tagajärgi.
– Vanemad ütlevad lapsele, et koolikiusamine on kuritegu ja tema suhtes on valesti toimitud ning olukorraga tegeldakse igal juhul.
– Lapsele rõhutatakse, et kiusamine ei ole tema süü.
– Tuleb vestelda sellest, mis toimub inimeste vahel, kuidas inimesed üksteist mõjutavad. Näiteks: rumalus võimendub kambas, tavaliselt mõjutab kamp inimest toimima nii, nagu kamba juht /enamus otsustab. Grupi sotsiaalne surve on nii tugev, et üks õpilane ei suuda sellele vastu seista, kuna grupist eraldamine on väga traumaatiline ja lõpeb tavaliselt kiusu alla sattumisega.
– Last ei tohi jätta üksi
4. Mida kiusatud laps tunneb ja kogeb?
– Ta tunneb häbi, süütunnet ja hirmu.
– Tunneb end tõrjutuna ja üksildasena.
– Võib tunda viha ebaõigluse olukordades, kus ta ei suuda end kaitsta.
– On üllatunud, miks just teda kiusatakse.
– Laps kardab, et ta ei ole väärtuslik ega meeldi teistele. Madal ensehinnang ja muserdatud minapilt.
– Laps hakkab kartma, kas teda usutakse, kui ta räägib asjast kodus ja koolis.
– Ühtekuuluvuse tunne on lapsele arengu seisukohalt eluliselt tähtis. Laps kogeb hüljatuse tunnet.
– Laps mõtleb, kas tal on tõesti midagi viga.
5. Kuidas kool saab kiusatud õpilast aidata?
– Kool peab tundma kiusamise mehhanisme;
- Sotsiaalse surve tähendus
- Mis järgneb sellele, kui laps asjast räägib – kas teda kiusatakse veel enam
- Kas kiusamisele reageeritakse adekvaatselt või vaikitakse olukord maha
- Kuidas hirm mõjutab kiusamise avalikustamist
- Kas kiusatavale on tagatud piisav kaitse
– Kiusatud õpilasele tuleb leida usaldusisik, kellega saab rääkida ja kes on toeks.
– Kiusatud õpilast peab toetama ja innustama kogu kool ja kogu klass. Kogu kool osaleb kiusamise ennetamises nii ametlikul kui mitteametlikul tasandil.
– Psühholoogi ja kuraatori teenus, tervishoiutöötaja.
– Õpilasesinduse töörühmas käsitletakse kiusamise teemat ja korraldatakse edasine tegevus.
– Kogu koolikultuur peaks olema koostööd ja suhtlemist rõhutav. Kool tõlgendab sotsiaalsust nii, et kõik suhtlevad kõigiga. Sel juhul ei teki nii kergesti kampasid, paare ja varjatud gruppe. Kiusatud õpilane saab tuge mitmelt poolt ja kiusaja kambad lähevad laiali.
– Õpetaja peab kiusamisjuhtumite korral süstemaatiliselt sekkuma.
– Eriti tuleks õppida ja õpetada emotsionaalseid oskusi, tunnete teadvustamist ja neile nime andmist.
6. Kust otsida abi koolikiusamise korral?
– Kodu ja kool on esmased kohad, kust abi otsida
– Piirkondlik perenõuandla, piirkondlik noorte nõuandla
– Piirkondlikud noorteteenused.
– Tervisekeskuse nõustamisteenused
– Üliõpilastele on olemas Üliõpilaste tervishoiufondi psühholoogiteenus.
– Täiskasvanud võivad minevikus toimunud koolikiusamise teemal vestlema minna töötervishoidu.
– Erapsühholoogid ja teraapiateenused on samuti olemas.
– Mida varem abi otsitakse, seda kiiremini hakkab enesetunne paranema.
7. Kuidas toimida, kui kool kiusamist ei tunnista?
– Vanemate ja kooli koostöö on väga oluline, et leida ühist keelt.
– Kooli ülesandeks on tegelda kiusamisjuhtumiga õpetajate, muu personali ja klassi tasandil. Kooli ülesandeks on tagada, et turvalisus ja õpirahu säilivad.
– Asja uurimine on oluline.
– Kui olukorda ei suudeta pingutustest hoolimata lahendada, tuleb kiusatavat kiusaja eest vähemalt mingil määral kaitsta. Kui on tegemist väiksema lapsega, on täiskasvanu juuresolek väljaspool koolimaja oluline.
– Lapsele tuleb õpetada olukorraga toimetuleku oskusi. Eemaldu olukorrast, mine korrapidaja õpetaja lähedusse, vaheta rühma, räägi õpetajale.
– Kool võib otsida juhtumi uurimiseks väljastpoolt abi, kui tõendeid ei ole piisavalt.
8. Kust võib koolis kiusatu saada hiljem abi, näiteks täiskasvanuna?
– Kiusamine võib avaldada mõju kogu eluks.
– Kiusatud inimesi võivad asjad jääda painama nii, et ebaõigluse, häbi ja ebavõrdsuse tunded võimenduvad ja mõjutavad tegevus- ja töövõimet. Sel juhul on viimane aeg asjaga tegelema hakata. Kõige turvalisem on pöörduda professionaalide poole. Haav tuleb puhastada, enne kui see saab hakata korralikult paranema.
– Koolipsühholoogi ja kuraatori teenused.
– Perenõuandla teenindab kooliealisi lapsi, noori ja peresid.
– Erafirmade nõustamis-, psühholoogi- ja psühhoteraapiateenused.
– Riigi poolt on üliõpilastele olemas Üliõpilaste tervishoiufondi psühholoogiteenus ja tööealistele on töötervishoid.
– Mõnedes tervisekeskustes on vaimse tervise õe ja psühholoogi teenused.
– Täiskasvanutele pakutakse palju eneseabi alast nõustamist ja juhendamist telefonis.
– Teraapia ja nõustamine internetis, näiteks www.mielenterveystalo.fi
9. Kuidas koolikaaslased võivad kiusamist takistada?
– Stopp kiusamisele põhimõte klassis kogu aeg kasutusel. Üks kõigi ja kõik ühe eest.
– Kedagi ei tõrjuta, kõik kutsutakse kaasa ja kõik suhtlevad kõigiga.
– Klassis võidakse valida igal nädalal kaks õpilast, kes jälgivad, et kedagi ei kiusata.
– Rühmatöö oskused ennetavad kiusamist. Rühmi vahetatakse, et kõik õpiks kõigiga koostööd tegema.
10. Kuidas koolikiusamisega toime tulla?
– Koolikiusamisest on oluline rääkida ja teema tuleb julgeda algatada. Vestlemine on eriti oluline.
– Arusaamine, et teised mõistavad ja sa ei ole oma kogemustega üksi, leevendab häbi ja süütunnet. Sinu juttu usutakse ja võetakse tõsiselt – ole nähtav ja kuuldav.
– Toime tulla aitavad ka professionaalid, kelle tööks on inimese psühholoogiliste probleemidega tegelemine.
– Täiskasvanutelt on kuuldud mitmesuguseid lugusid olukorraga toimetulekust. Me ei pea halba meeles, ei pea viha, anname andeks ja õpime endast ja teistest koos heade ja halbade külgedega lugu pidama.
– Sõbrad ja omataoliste toetusgrupid aitavad.
– Noored tulevad toime täiskasvanute ja omataoliste toel. Vanemad on noore jaoks veelgi olulisemad inimesed. Nendelt saadud mõistmine ja toetus ning selge seisukoht, et asjaga tegeldakse, on esmatähtsad.
– Arvestada tuleb, et nooruses on eriti oluline ja kesksel kohal gruppi kuulumine ja just seetõttu on toetus vajalik noore inimese enesehinnangu kujunemiseks.
– Algkooliõpilasele on täiskasvanute toetus olukorraga toimetulekuks ja asjade mõistmiseks vältimatu. Talle tuleb olukorda väga detailselt ja konkreetselt selgitada ning arvestada tema arusaamisvõimega. Toimetuleku vahendid on sõprussuhete loomine ja täiskasvanute järelevalve. Täiskasvanu kinnitab, et asja võetakse tõsiselt ja et last kuulatakse ning juhtumiga tegeldakse.